Erimeelsused vanematega

Olukorrad, milles noored leiavad end vanematega vastandumas, on keerulised. Ühelt küljelt on tähtis autonoomia ja eraldi inimesena arenemine. Teiselt küljelt ei saa kuidagi vastu sellele, et vanemad on meile tähtsad. Keegi ei saa nende noorte eest otsustada kas suhtlust jätkata või mitte, kui vastandumised lähevad vastuollu nende isiklike väärtustega. Näen tihti oma praktikas lugusid, kus noored “kannatavad” ära vanemate arvamused kuni on võimalik välja kolida ja siis lõpetavad suhtluse. Kui vähegi võimalik, soovitan sellistes olukordades mõelda sellele, kas edasi suhtlemine on nende jaoks üldse võimalik, kuna suhet jätkata on võimalik inimesega, kes soovib sinuga sama teha.

Kui olukord vanema ja lapse vahel on intensiivne ning esineb tihti vastandumist või konflikte, siis on kindlasti kasu enesekehtestamise õppimisest ning suhtluse piiramisest endale mugaval määral. Kui suhtlemine teeb pidevalt haiget, on tarvis antud teemat adresseerida ning anda sellest teisele osapoolele märku. Seda saab teha nii psühholoogi abiga kui iseseisvalt.  Samuti on tarvis seada konkreetsed piirid suhtluse jätkamiseks ning ise neist piiridest kinni pidada ning vajadusel neid meelde tuletada. Teistel puhkudel on keeruline inimest tundmata soovitust anda, kuna nagu eelnevalt mainitud, suhtlus on kahepoolne tee.

Tihti kipume nägema pindu teise silmas, aga mitte palki enda omas. Seetõttu soovitan siinkohal teha eneseanalüüs ja küsida endalt:

• Miks mind see teema nii tugevalt puudutab?

• Kuidas võivad mind mõjutada mu minevikukogemused ja traumad, et reageerida selliste käitumiste ja emotsioonidega?

• Mida saan ma ise teha, et üritada mõista oma lähedast?

• Kas ma tunnen ohustatuna teise inimeste uskumustest? Miks?

• Milliseid lahendusi ma ootan ja milliseid eksisteerib?

• Kas aktsepteerimine tähendab pooldamist?

• Kas minu käitumise/ väärtuste/ mõtlemise taga eksisteerib mingisugune minupoolne eelarvamus?

• Mida võib tunda minu lähedane, kui käitun ja reageerin niimoodi?

• Kuidas mõjutavad minu reaktsioonid nende väärtustele, uskumustele ja käitumistele meie omavahelist suhet? Mis on minu käitumise potentsiaalsed tagajärjed homme? Aasta pärast? 10 aasta pärast?

• Kas mina olen valmis tegema seda mis ootan neilt? Kas olen avatud nende arvamusele/ väärtustele? Kui ei, siis miks peaksid nemad teistmoodi reageerima?

Need küsimused võiksid läbi põrgatada kõik inimesed, kes tunnevad, et on lähedastega pahuksis ja vajaksid suhtes lähedust. Tehes väikese eneseanalüüsi ja leides rohkem selgust, anname ka endale võimalust luua tasakaal iseseisvuse ja ühtsuse vahel. 

Ilmunud artiklit koos figureerivate lugudega saad lugeda SIIT.