Autor: Anette-Johanna Park
Kuidas mõjub avalik tähelepanu kiusajatele ja ohvrile?
Avalik tähelepanu kiusamisele ja kiusamise mõjudele on väga hea teadlikkuse tõstmiseks. Me kõik teame, mis on kiusamine ja teame, et see on halb. Millega meil on veel vähene kokkupuude on kiusajateni jõudmine ja nende vastutusele võtmine. Tihti vahetavad koolikiusamise ohvrid kooli, kuna nad ei suuda enam rinda pista taolise kohtlemisega ja see on ka kõige parem valik nende endi tervisega arvestamiseks. Sellise otsusega aga paraku ei kaasne kiusajale tagajärgi ning tema käitumine tõenäoliselt jätkub uue ohvri peal.
Video, mis tehti Arabella toetuseks ning tema ema tegu kiirgavad armastust, hoolivust ja hoidmist. Loost kõlab läbi positiivsus ja soov isegi mustas augus leida kübeke valgust. Pamela lähenes asjale korrektselt: ta adresseeris koolis toimuvat kiusamist adresseeriva ühendusega. Olukorra halvenemisel on tavapärane, et noor tunneb justkui kogu maailm oleks tema vastu pööratud ning näha seejärel, et tegelikult on tal päris palju toetust võib olla väga jõustav. See on imekspandav, millist armastust kajab antud tegevusest.
Kui küsimus puudutab kiusajaid ja tagajärgi neile, siis need kaasnevad kindlasti avaliku tähelepanuga. Kiusamise taga on teadusuuringute kohaselt tihti kaks põhjust: kas kohastumusraskused või sotsiaalse staatuse omandamise/kinnistamise soov. Lähtuvalt sellest võime öelda, et sellise laialdase tähelepanu pälvimine lööb nende hierarhia kõikuma seda eriti, kui vastu astuvad tuntud nimed, kelle noored tihti asetavad sotsiaalses hierarhias kõrgemale. Samuti näevad nad kuidas sotsiaalse toetuse saab pigem ohver, mis omakorda saadab neile sõnumi nende positsiooni kohta ühiskonnas laiemalt. Mida antud samm veel kaasa toob on tähelepanu koolile ja õpetajatele, kes samuti ilmselt hakkavad olukorrale rohkem tähelepanu pöörama.
Kust veel abi saada?
Millest inimesed tihtipeale teadlikud pole on see, et me saame pöörduda ka lastekaitsesse kiusamise puhul. Tsiteerin siinkohal seadust:
Lastekaitseseaduse § 26. Abivajav laps
Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.
Lastekaitseseaduse § 30. Hädaohus olev laps
Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. […]
§ 32. Hädaohus oleva lapse toimetamine ohututesse tingimustesse
(1) Hädaohus olevat last tuleb viivitamata abistada ning likvideerida selleks lapse elu või tervist ohtu seadnud olukord. Vajaduse korral võib hädaohus oleva lapse toimetada ohututesse tingimustesse kuni ohu möödumiseni, küsimata selleks lapse hooldusõigust teostava isiku nõusolekut. […]
Lastekaitse poole pöördumise suureks plussiks on vajadusel näiteks abi vaimse ja füüsilise tervise toetamisel. Seda saavad Arabella ja Pamela vajadusel paluda psühholoogi külastusteks olukorra mõjudega toime tulemiseks. Sellest kõigest olenemata pole garanteeritud, et Arabella suudab integreeruda gruppi, kuid mis on selge on see, et KIUSAMINE EI OLE OKEI!
Täispikka artiklit loe SIIT.