Kui palju olete näinud noori, kellele kirjutakse välja antidepressandid? Kuidas nad muutuvad? Kas nendega on siin lihtsam töötada?
Tihti satuvad minu juurde noored viimases hädas. Paljudele neist on varasemalt antidepressandid välja kirjutatud ning nii mõnelegi soovitan mina psühholoogina kas psühhiaatriga või perearstiga konsulteerimist ravi alustamise osas. Juhtub tihti ka seda, et esimesed antidepressandid pole efektiivsed. Seda ei pruugi olla ka teised või kolmandad. Juba see katsetamine on demotiveeriv inimesele, kes ei pruugi soovida enam edasi elada. Vastukaaluks võin välja tuua aga selle, kuidas endale sobiva antidepressandi leidmise tulemusel inimese elukvaliteet oluliselt paraneb. See ei aita teda küll sellest mustast aegust täiesti välja, küll aga annab see ressurssi, et probleemidega tegeleda, muuhulgas teraapias. Antidepressantide kasutajad on üldiselt motiveeritumad psühholoogilist abi otsima, kaob ära suitsiidisoov, nad suudavad taas kogeda elurõõmu vähemal või rohkemal määral. Ma ise ei julge väita, et töö lihtsamaks läheb, aga kindlasti efektiivsemaks. Antidepressantravi vajavad noored võivad olla sügava meeleoluhäire all kannatavad inimesed, kes ei pruugi olla motiveeritud või neil pole jaksu endale abi otsimiseks ja töö tegemiseks. Ravi alustamine aitab leida piisavalt jõudu, et alustada endaga väga vajalikku teekonda tervenemiseni.
Kas antidepressandid üksi aitavad? Mida vajab noor veel?
Enamasti antidepressandist üksi ei piisa või see ainuüksi ei ravi depressiooni välja. Samas on ka neid inimesi, kellel antidepressandist piisab. Antidepressant aitab tihti inimese sügavaimast august selle kohani, kus ta jõuab endaga tööle hakata. Peale antidepressantravi alustamist on taastumiseks vaja alustada koostööd ka kodu ja spetsialistidega. Kõige efektiivsemaid tulemusi olen oma praktikas näinud juhtudel, mil lapse nn ”püha kolmik” teeb koostööd. Selleks kolmikuks on pere, kool ja spetsialistid.
Kui palju olete näinud vanemate hirmu laste tablettravi ees? Mis selle taga on?
Usaldan vanemaid ja nende kõhutunnet ning pean lugu nende tunnetest ja intuitsioonist. Vanemad usaldavad mind samamoodi ja julgevad väljendada oma hirme ja soove. Seni on olnud enamus vanemad minuga ühel meelel, kui soovitan konsulteerida arstiga antidepressantravi alustamise osas. Mõnel üksikul juhul näen siiski ka hirmu. Enamasti on see teadmatuse ees. Antidepressantravi soovitades informeerin lapsi ja lapsevanemaid nii potentsiaalsetest tulemustest kui riskifaktoritest. Tavaliselt on enim hirmutavad kõrvaltoimed ja võimalik vajadus mitut antidepressanti katsetada enne tõhusa leidmist. Tuleb välja tuua ka see, et kohtan järjest tihedamini lapsi, kes soovivad farmakoloogilisest ravist hoiduda ja proovida looduslikke variante. Olen ka sellele avatud ja sellisel juhul on vaja tugevamat tuge kodust ja koolist ning õppida teisi tehnikaid igapäevase funktsioneerimise hõlpsustamiseks.
Kui palju näete oma töös noori, kes võtavad ATH-ravimit? Kuidas see neid mõjutab?
Hetkel töötan paari sellise noorega. Üldiselt kui on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (edaspidi: ATH), siis kasutatakse ka ravimeid. ATH ravimeid kasutatakse hüperaktiivsuse, tähelepanuvaeguse, impulsiivsuse ja madala eneseregulatsiooni korrigeerimiseks. Üldiselt toimivad ravimid eesmärgipäraselt ja aitavad noortel inimestel parandada nende igapäevast funktsioneerimist.
Kui palju kardavad vanemad ATH-ravimeid ja mis on selle hirmu taga?
Väga ei karda. Mida inimene, kes ATH’ga lastega kokku ei puutu ei pruugi mõista on see, kui palju ressurssi kulub ATH’ga laste kasvatamisele. Nagu iga teine vanem, armastavad nemadki oma lapsi tohutult palju. Vahepeal on nende erivajadused aga kurnavad ja kutsuvad esile reaktsioone, mis võivad üllatada vanemaid endidki. Kui nad kuulevad, et on midagi, mis aitaks neil elada rahulikumat ja “normaalsemat” elu, on vastuseks tihtipeale kergendus. Mõned reageerivad ka hirmuga, kuna ATH ravimite kohta levib ohtlikke müüte. Tegelikkuses maksab konsulteerida oma psühholoogi, perearsti, psühhiaatri või vaimse tervise õega, kes aitavad paremini aru saada nende toimimisest.
Avaldatud artikkel on leitav siit: https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120112424/osa-lapsevanemaid-ootab-lapsele-ath-ravimeid-pikisilmi-teistel-on-selle-ees-suur-hirm-miks