Articles and media comments by our psychologists.
Autor: Anette-Johanna Park Pädeva ja isehakanud spetsialisti vahel on keeruline erisust leida. Seda eriti siis, kui vaimse tervise maastik on uus või kauge. Selles artiklis räägin ma lähemalt võimalustest leida endale parim spetsialist ning saada tõenduspõhist ja kvaliteetset abi. Loe artiklit SIIN.
Read more →Autor: Agnes-Erika Kalm Delfis ilmunud artiklit loe SIIN. Milline imepärane laps! Ühel hetkel lohutab ta oma nutvat ema, järgmisel valmistab maitsvat õhtusööki, hiljem hoiab väiksemaid õdesid-vendi. Tundub justkui unistuste laps: tubli, hoolas ja vastutustundlik. Märkab ise, mis kodus parajasti tegemist vajab, teeb kõike laitmatult, kunagi ei vingu ja on tubli. Väga tubli. Ohtlikult tubli. Tegelikkuses…
Read more →Vanema lugu “Mul on pea 6ne tütar ja ta ei pea viisi. Ja mina olen eluaeg laulnud, pean viisi ja unistanud, et koos tütrekesega laulame, aga no täitsa metsapoole tema viisipidamine. See kuidagi teeb mind nii õnnetuks. Ei soovi oma unistusi läbi lapse täita, aga niigi kõik tarkuse geenid isalt pärinud, nüüd veel see viimanegi…
Read more →Autor: Psühholoog-perenõustaja Anette-Johanna Park Millised on vaimse vägivalla tundemärgid? Paljud naised on pärast sellistest suhetest väljumist tõdenud, et pikalt ei saanudki nad aru, et see mis toimuks oleks samuti vägivallavorm. Ehk siis mis võiksid olla need hoiatusmärgid, et midagi on valesti? Ja kuidas teha vahet, kas tegu on vaimse vägivallaga või näiteks lihtsalt kaaslase poolt…
Read more →Autor: Anette-Johanna Park Kuidas mõjub avalik tähelepanu kiusajatele ja ohvrile? Avalik tähelepanu kiusamisele ja kiusamise mõjudele on väga hea teadlikkuse tõstmiseks. Me kõik teame, mis on kiusamine ja teame, et see on halb. Millega meil on veel vähene kokkupuude on kiusajateni jõudmine ja nende vastutusele võtmine. Tihti vahetavad koolikiusamise ohvrid kooli, kuna nad ei suuda…
Read more →Delfi Naistekas ilmus minu kommentaar jälgimisäpi kohta lugeja kirjale. Lugeja pakkus partnerile võimalust jagada oma asukohta üksteisega ning tavaliselt rahumeelne inimene reageeris tugevalt. Pöörduja oli ärev oma partneri reaktsiooni osas ning palus nõu. Mis hetkest on tegemist nuhkimisega ja mis hetkest elu lihtsustamisega? Lugedes pöörduja mure, mõistan miks tal kahtlused tekivad. Siin on mitu nurka,…
Read more →Seekordses kirjatükis tuleb juttu laste vanusevahest ning sellest, kui peres on kaks või enam last. Mida teha lastega, kui nad on karvupidi koos? Kuidas aidata ühel lapsel õppida, kui teisel on parasjagu kõht tühi? Mida saab teha vanem, et toetada laste paremat läbisaamist? Laste vanusevahe on teema, mida on põnev avastada ning siin on leitavad…
Read more →Ajakirjas Pere ja Kodu avaldati minu kommentaariga artikkel sellest, kas ja mis põhjustel kardavad inimesed eluks vajalikke ravimeid kasutada. Selle raames käsitlen antidepressantide ja stimulantide kasutamist vaimse tervise häirega lapse ravis. Täisteksti link on leitav selle postituse lõpust. Enamasti tuleb pöördumine vaimse tervise spetsialisti poole vanemalt, kes on mures oma lapse pärast. Kõige sagedamini puutun kokku…
Read more →Ajakirjas Geenius avaldati intervjuu minuga avamaks teemat vanemate tähelepanu pärast võitlemisest. Antud intervjuu lõpust leiad ka nõuandeid rivaalitsemisega tegelemiseks ning lingi avaldatud artiklile. Kuidas erineb mitmelapselise pere dünaamika ühelapselistest? Pered on erineva suuruse ja struktuuriga ning laste arv peres võib oluliselt mõjutada pere dünaamikat. Ühe erinevusena mitme- ja ühelapseliste perede vahel võib välja tuua vanemate…
Read more →
